Jõutõstmine

Jõutõstmine sai spordialana alguse 40-ndatel aastatel Ameerika Ühendriikides, kus kulturistid, klassikalised tõstjad ja teised raskejõustiklased hakkasid omavahel mõõtu võtma levinud ja kõigi poolt tunnustatud jõuharjutustes. Aja jooksul saigi sellest spordialast selline jõutõstmine, mida tuntakse ka tänapäeval.

Tänapäeval kuuluvad jõutõstmise alla kolm ala: klassikaline jõutõstmise kolmevõistlus (kükk, lamades surumine ja jõutõmme), varustusega jõutõstmise kolmevõistlus (kükk, lamadses surumine ja jõutõmme) ning lamades surumine (üksikalana).

Kükk on kolmevõistluse esimene ala. Sportlane võtab pukkidelt kangi ja ootab kohtuniku käsklust. Käsklus “kükk” annab loa alustada katse sooritamist. Küki puhul on väga oluline küki sügavus. Määrustepäraseks loetakse kükki, kus sportlane kükib 90-kraadisest jalgade nurgast sügavamale. Katse lõppeb samuti kohtuniku käsklusega “rack” (Eestis on lubatud ka käsklus “pukkidele”), mille järel sportlane asetab kangi pukkidele.

Lamades surumine on kolmevõistluses teine ala. Sportlane võtab pukkidelt kangi (samuti on lubatud kangi ettetõstmine sportlasele) ja ootab kohtuniku käsklust “start”. Saades käskluse, alustab sportlane kangi laskmist rinna peale. Kui kang on lastud rinnale, tuleb teha paus (peab olema nähtav kangi peatumine). Kui kohtunik näeb, et kang on peatunud annab ta käskluse “press” (Eestis on lubatud ka käsklus “suru”). Seejärel peab sportlane kangi suruma üles ja fikseerima raskuse sirgetele kätele. Siis annab kohtunik käskluse “rack” (Eestis on lubatud ka käsklus “pukkidele”), mille järel sportlane asetab kangi pukkidele.

Jõutõmme on kolmevõistluse kolmas ala. Sportlane läheb kangi taha ja alustab iseseisvalt katset. Ta tõmbab maast kangi üle põlvede (põlvede peal kangi lohistada ei ole lubatud) ja fikseerib ennast üleval asendis (tõmbab selja sirgeks). Kui kohtunik annab käskluse “down” (Eestis on lubatud ka käsklus “alla”), võib sportlane kangi alla lasta (mitte visata, sest muidu on kohtunikul raske aru saada, kas kang tuli käest lahti või sportlane viskas ta maha).

Lamades surumises üksikalana kasutatakse samasuguseid reegleid, nagu eelpool mainitud.

Varustusena on sportlastele lubatud kasutada randmesidemeid, põlvesidemeid ja tõstevöösid. Lubatud on ka spetsiaalsed trikood ja tugisärgid (kükis kükitrikoo, lamades surumises spetsiaalne tugisärk, jõutõmbes spetsiaalne tõmbetrikoo). Peale tugisärkide ja trikoode kasutuselevõttu vähenes sportlaste seas oluliselt vigastuste oht. Enne võistlust toimub sportlaste varustuse kontroll.

Klassikalises jõutõstmises ei ole tugitrikood-särgid ja põlvesidemed lubatud. Kasutada võib ainult pehmet nn. maadlustrikood, tõstevööd, randmesidemeid ja põlvesukki. Varustuse kontroll toimub kohtunike poolt võistluste käigus. Tulles katsele, vastutab iga sportlane isiklikult määrustepärase varustuse eest.

Jõutõstmise võistlustel on kolm kohtunikku: peakohtunik, kes annab käsklused ning kaks äärekohtunikku. Katse loetakse edukalt sooritatuks, kui kolmest kohtunikust kaks loevad katse määrustepäraseks. Võistlust jälgib veel ka kolmeliikmeline žürii, kes lahendab võistluste kestel tekkinud küsimused ja protestid. Žüriid juhib esimees, kellel on õigus ka võistluste kestel kohtunike brigaad välja vahetada.

Võistlusspordina on jõutõstmine üks noorimaid spordialasid. Kolmevõistluses peeti esimesed maailmameistrivõistlused 1972. aastal, lamades surumises 1992. aastal. Eestis (Eesti NSV-s) peeti esimesed ametlikud jõutõstmise võistlused Tallinnas 1979. aastal Harjuoru võimlas. Alates 1979. aastast peetakse Eesti meistrivõistlusi kolmevõistluses ning alates 1994.aastast peetakse Eesti meistrivõistlusi lamades surumises.

Eesti Jõutõsteliit

Eesti Jõutõsteliit loodi 1993.aastal. Kuni selle ajani tegutseti sektsioonina Eesti Tõstespordiliidu juures. Oma tegutsemise algusest on Eesti Jõutõsteliit Eesti Olümpiakomitee liige. Alates 2006. aastast kuulub Eesti Jõutõsteliidu alla ka sangpommi sektsioon. Eestis harrastatakse jõutõstmist kõikides maakondades. Läbi aastate on ala suurimad tugipunktid olnud: Tallinn, Tartu, Viljandi, Kuressaare, Pärnu, Rakvere, Kunda, Kohtla-Järve, Narva, Märjamaa, Haapsalu, Võru jpt. linnad.

Euroopas juhib jõutõstmist EPF (European Powerlifting Federation), kellel on 33 liikmesriiki. Maailmas juhib jõutõstmist IPF (International Powerlifting Federation), kellel on 120 liimesriiki. IPF on ka ainus rahvusvaheline jõutõstjaid ühendav liit, mis on tunnustatud ROK-i poolt.

Levinuimad saidid:

Rahvusvaheline Jõutõsteliit (IPF): http://www.powerlifting-ipf.com
Euroopa Jõutõstmise Föderatsioon (EPF): http://www.europowerlifting.org/
Eesti Jõutõsteliit: http://www.powerlifting.ee
Info Eesti jõutõstjate tulemuste kohta: http://www.powerlifting.ee
Margus Silbaumi kodulehekülg: http://www.silbaum.net